Sügis Sontohofeni moodi

Eile Kemptenisse minnes avanes taas mägedele imeline vaade. Mitte küll kõikidele, kuna osad neist olid paksude valgete pilvede sees. Meil on siin nii-öelda kahte tüüpi mägesid- kohe meie külje all on mäed, mis on rohelised, kus on puud, mõned majadki. Ja siis eemal on mäed, mis on „kivist“, kus pole midagi peale mäe iseenda. Aga see on muidugi minu klassifikatsioon.
Täna olid mäetipud taas valged. Kui üleeile oli 20° kraadi sooja ja natuke ehk rohkemgi, siis eile näpistas värske kargus toasooja nina. Kraade oli päeval maksimum 5° . Ehk siis nagis rippuva sooja ja villase salli all on mul veel suvekingad. Mul kahjuks ei olnud küll fotoaparaati kaasas, aga proovin siiski ühe vaatepildi Teieni tuua. Kujutage ette mäge, suurt mäge. Mäe ülemine kolmandik on üleni valge, kõik puud on lumised…talv, täielik talv, siis tuleb mäe keskmine osa- värviline osa: puud seal on rohelised, punased, kollased, oranźid. Ja siis mäe alumine osa- seal on kõik veel roheline. Ehk siis kolm aastaaega ühe mäe peal- talv, sügis, suvi. Ja siis korraks veel selle sügise osa juurde- sellest mäe osast tõusid üles suurte pilvede poole „pilve-sambad“. Tegelikult nägi see reaalselt välja nii, et mäe kohal olid suured ja valged pilved ning see justkui imes „metsa-sügise-osast“ niiskust, sellest tekkisid kohesed pilved ning need imeti omakorda keereldes suurematesse pilvedesse. Pilvetornaadod.