Laupäev mäe otsas

Eile käisime taas ühte juba tuttavat mäge uudistamas- Nebelhorn. Kuid lähitulevikus jõuame sinna veel, kuna ajanappuse tõttu (et jõuda viimasele kondlile alla. Jälle) me täiesti tippu ei jõudnudki. Kondliga üles sõites tegime tutvust ühe keskealise mehega, kes kavatses selle mäe otsast selleks spetsiaalse langevarjuga alla lennata ( spetsiaalsega selles mõttes, et ta pole sama, millega lennukitest alla hüpatakse). Sa pead ta mäe otsas lahti pakkima (tema sõnul kulub tal selleks umbes 10 minutit) ja õhuvooludega üles saama. Siis pead natuke allamäge jooksma, langevari satub õigete õhuvoogude valdusesse ning sõit algab. See kusjuures tundub ülimalt lahe. Isegi mina tahaksin seda proovida. See mees on sellega tegelenud juba 1979ndast aastast ning taoliseks lõbuks on vaja läbida erinevaid eksameid. Vaadake kuidas ta läks:

Mõningad vaated ka seal mäelt:

Ja siis hakkasime tasapisi alla tulema. Ülimalt mõnus ilm- värske õhk, piisavalt soe, et nautida sügavalt iga sügavat sissehingamist; piisavalt mitte-soe, et õhus oleks mõnus värskus.