Tuli välja, et eilne tund oli neil juba kolmas. Kokku on meid seal kuskil 20 inimest. Keeletase on erinev, osad inimesed räägivad saksa keelt ülihästi, teised mitte nii hästi. Tunni ülesehitus tundus kuidagi ebamäärane- väga suure osa arutati ühte kodust ülesannet ja mulle meenutas see natuke keskkooli. Õppejõul oli raskusi korda hoida, kuna kõrvuti istuvad inimesed aina lobisesid ja lobisesid. Ja neid üldse ei kõigutanud, et õppejõud neid korrale kutsus.
Kontingent on seal ka mitmekesine: paljude eri rahvuste esindajaid. Enne tunni algust tegin tutvust ühe tüdrukuga, kelle nimeks Olga. Tema ja paar inimest uurisid kust ma pärit olen ja mis ma siin Saksamaal teen. Ja eriti huvitas neid, mis kursustel ja kus ma varem käinud olen. Ütlesin, et õppisin saksa keelt koolis. Siis küsisid, aga ülikoolis- vastasin ei; kas olen A1/A2 kursustel käinud- ei; kas olen B1 kursustel käinud- ei; kas olen varem üldse kuskil saksa keele kursustel käinud- EI J, aga varasemaid keeletaseme teste teinud- EI J. Ma olen siin B2- taseme kursustel esimest korda J. Siis nad kõik vaatasid vaikides üksteisele otsa J. Aga ma ei lase ennast heidutada. Eilse tunni tase jättis mulje, et eks ma pean pingutama ja palju vaeva nägema ja palju iseseisvalt õppima. Kuid see annab mulle aga just motivatsiooni õppimiseks. Ostsin eile ka esimese õpiku-töövihiku ja juba ootan kuna sellega tegelema saan hakata. Päeva lõpuks olin väga väsinud, kuna kodust pidin lahkuma enne kella 15 ja koju jõudsin alles pärast kella 21 õhtul. Ja vahepeal tegi mu aju täistuuridel tööd J.
0 comments:
Post a Comment