Jõululaupäevaks oli meil plaan minna hommikul vara suusatama. Äratuskell juba kella 7-ks pandud, pidin aga pettuma- aknast välja vaadates sadas vihma…ja polnud ka märke, et see varsti järele jääb. Niisiis saime veel magada ja iga natukese aja tagant tegin vihma/lumekontrolli aknast. Kuid ei midagi- vihm, vihm, vihm. Siis otsustasime poodi minna, et midagi head õhtuks osta. Teel olles pakkusin ma välja, et läheme enne toidupoodi hoopis ühte spordipoodi. Sealt sain ma endale lõpuks minu isiklikud kindad ja ka suusatamise sokid : ). Ja kui me toidupoeni jõudsime- kinni…kõik poed olid juba kinni..sest kõik olid sel päeval kella 14-ni avatud. Õnneks eelmisel päeval ostsin ma töölt tulles meile verivorsti ja pohlamoosi : ). Ja kokkuvõttes möödus 24. detsembri õhtu meil väga-väga mõnusalt : ).
Pühapäeva hommikul ärkasin juba enne kella 7-t üles : ) ja toksisin Alekseid, et ta üles tõuseks : ). Luurevaatluse andmetel ei ole vihma ja on külm !!! : ). Kiire hommikusöök, suusasaabaste laenutus ja mäele. Natukene saime kahekesi sõita, siis saime kokku Aleksei töökaaslase ja tema naisega, kellele Aleksei suusatundi andis : ). Päeva lõpetuseks tegime veel kahekesi paar laskumist. Kui me ükskord jällegi sellisest paksu lumega nõlvast alla tulime, siis tuli mul suusk jalast ära ning kukkusin… ja ei leidnud enam suuska üles : ). Aleksei sõitis mu ees ja kui ta siis märkas, et ma ei tule, jäi seisma. Ta küsis ainult ühte asja „Kas sa kaotasid suusa ära?“, mina selle peale „ Jaaaaa : ) : ) : )…“. Siis ta tuli tagasi üles…veremaitse suus sellest lumes sumpamisest. Pool tundi vist läks, aga üles leidsime. Ja see tegevus võttis nii läbi, et ma pidin endalt higi pühkima : ). Aga vahepeal oli juba selline mõte ka peas, et oooei…. Peab vist kevadet ootama jääma ja siis tagasi suusa järele tulema…
Siina ma jälle natuke kukkusin...ja kasutasin seda hetke minutiliseks puhkepausiks : )
Dilemma: sinine nõlv või punane nõlv. Meie valik: punane nõlv : )
Ja esmaspäev…mmm… niivõrd ilus suusailm- päike ja mõnus jahedus. Päike annab asjale ikka palju juurde. Kui pühapäeval ei olnud ma oma sõitmisega üldse rahul ja kuidagi ei tulnud üldse välja, siis esmaspäeval armusin ma mägedesse ja suusatamisse jälle : ). Lõuna ajal saime kokku taas Aleksei töökaaslastega. Paar tiiru lastemäel ja lõpuks paar laskumist natuke suurematel nõlvadel : ). Ülimalt mõnus päev!!!
Siis vaatasime kuidas kolm lumelaudurit kõrval olevalt mäest alla tulid:
Väike joogipaus:
Ja see pole ka veel kõik. Õhtul läksime koos Aleksei kahe töökaaslase ja nende abikaasadega söömas. Parti söömas : ). Teekond sinna oli jällegi üles mägedesse… palju lund, kõik majad ilusasti tuledega kaunistatud. Jõudsime majade vahele kus oli täielik vaikus, ei ühtegi inimest, ei ühtegi häält. Läksime siis meie kohalikku „kõrtsi-restorani“. Ka kogu majas valitses vaikus…liikusime alla keldrikorrusele. Avasime ukse ja … suur ruum, paksult rahvast täis, jutuvada, muusika, klaaside kokkulöömise klirin, kõigil ettekandjatel seljas sellele piirkonnale spetsiifilised riided… seintel ning laes olid "aksessuaarid" puidust nikerdatud öökullidest, vanaaegsetest kelladest ning saksofonidest kuni sametist-nahast traksidega püksteni. Söök oli lausa keeltallaviiv. Õhtu möödus lõbusalt ning saime päris mitu korda ka bändi saatel tantsida : )
0 comments:
Post a Comment