Das Auto

Nii…nagu teate on mul nüüd load käes :-), see tähendab aga, et tuleb ruttu-ruttu ka sõitma hakata. Esimene kord nüüd siin Saksamaal oli juba natuke aega tagasi, alguses parkimisplatsil :-), kuid asjad on arenenud. Võib tekkida küsimus, et misasja… sa ju käisid autokoolis, tegid load, millest nüüd siis see draama… :-). Noh, ega draamat väga polegi, lihtsalt ma olin harjunud (kui seda saab üldse „harjumuseks“ nimetada…seda lühikest aega, mil ma tegelikult auto roolis olen oma elus veetnud) väiksema autoga. Palju väiksema autoga :-). Nüüd on mul tunne, et juhin mingit battle-shipi. 

No ega midagi, tuleb uute mõõtmetega harjuda. Ma isegi ükskord sõitsin üksinda trenni. Ja ükskord olen ka Aleksei töö juurde sõitnud…Sõit sinna on kuskil 15 km. Ja ma ei tea, kas olen juba rääkinud, aga lõpuosa on sõit mäkke. Ja enamus ajast ruumi vaid ühele autole. Vaid teatud kohtades on laiendused, kus saad teise mööda lasta. Ja sinna sõites paremat kätt on kohe kivine kaljusein, vasakul on piire…ja mis seal all on…seda ma ei tea, sest ei ole kunagi näinud.. :- ) ja kui kõrge see kõik on, seda ma ka ei tea… igatahes esimest korda oli päris huvitav. Pimedas ja seal sõites Aleksei hakkas seletama kus kõik nupud ja asjad on…huhhh…no selleks mul eriti aega ega tähelepanu polnud. Minu tähelepanu läks sellele, et hoida/mahutada auto selle kaljuseina ja piirde vahele :- ). No ega asi nii hull ka pole… :- ).

Naljakas on selle asja juures see, et mingil hetkel oli mul kohe järel üks teine auto… ja ma olin tema jaoks liiga aeglane.. Järgmisel päeval küsis Aleksei ülemus naljaga, et miks küll üks Eesti numbriga auto seal nii uina-muina sõitis, teades, et see on Aleksei oma.  Ja no see sõitmine polnud väga Aleksei moodi. Siis Aleksei ütles, et see olin mina :- ). Vastus oli selle peale „Aaaaaaa“ või „Oooooo“. Ma enam ei mäleta kumb :- ). 

No aga ma sõidan nii kaua aeglaselt kuni ma end seal roolis kindlalt ja hästi tunnen. Eks natuke mängib rolli ka, et oleme Saksamaal. Vist.. või ma tunnen küll, et kui siin midagi juhtub, siis lähevad asjad mitte nii sujuvalt kui Eestis. Aga mis siis ikka, tuleb harjutada :-). Hommikuti tööle ja vahest ikka ka poodi. Aga no värske lubadeomanikuna esimest korda saksa liikluses mõtlesin küll, et mmm kui hea on olla kõrvalistuja rollis :-) ja kui hästi Aleksei, isa ja Indrek mul sõidavad :-)