Monday, June 18, 2012

"Õhtune jalutuskäik..."

Nüüd juba mugavalt kodus istudes, olles sissekreemitatud ja vaadates jalgpalli on mul juba päris normaalne olla. Aga mõned tunnid tagasi polnud see päris nii..... Täna pärastlõunal tahtsime jalutama minna... mina panin end juba ilusasti riidesse, suvekingakesed jalga ja olin valmis... Kuid ma pean ikka veel õppima... :-) mitte niimoodi naiivses usus arvama, et "ilusasti jalutama läheme" :-). 

Nagu ikka, jalutuskäik lõppes kuskil "offroad-rajal". Rada on isegi palju öeldud :-). Oma tee alguses saime vähemalt paar kilomeetrit asfaldil kõndida...kuigi ka siin hakkas 30-kraadine kuumus oma mõju avaldama... Nägime palju toredaid lehmakesi :-) 







Ja metsmaasikaid :-)

Mulle hakkas see päike juba pähe... seega, Alekseil särk seljast ja mina sain endale mütsi :-)... turbani...vormist väljas turbani :-)


Kuum... siin oli tõesti jubedalt kuum... siin ma unistasin sellest, mida ma juua tahaksin :-)







Siin jõudsime ristmikuni, kus otsustasime üritada leida tagasitee üle mäe... ja me polnud seal ainukesed: 


Siin oleme esimese tõusugu hakkama saanud...



Aleksei küll ütles, et seal peaks olema rada...asfalt... Aga... ei :-)


Seal all see teeke... sealt me tulime :-)





Me rändasime seal nagu mägikitsed :-). Jalad mul natuke tulitasid, kuna varbad ja jalad üldse peaaegu paljad ning seal ronides libisesid alati kuidagi..ja koperdasin paaril korral ka... Aga siin saime lõpuks ülesse :-)




Ja siit algas tagasitee...

Kokku kõndisime 13 km... Järgmine kord panen kindlasti muud jalanõud jalga :-)

Sunday, June 17, 2012

Jalutuskäik nr. 6

Kuna eilne temperatuur tõusis 30 kraadini, siis mingil hetkel tahtsime ka jalutamas käia... Sõitsime autoga kuskil 7 km lõuna poole, panime auto ühe külakese küljeall olevasse parklasse ning jalutuskäik võis alata.


Mulle tundus, et seal külas peaaegu ainult sellised külalistemajad ja hostelid olidki... Väga rahulik, mõnus koht.




Kuumuse tõttu on kahjuks mu seljataga olevad mäed siin pildil "ära sulanud"..





Siin jõudsime me ühte mu lemmikpiirkonda. Olime seal ka eelmisel suvel korra käinud. Erdinger Arena... kus on ka suusahüppe MM toimunud... Ja minu meelest on see vaade seal vapustav.... isegi kui sa seal tornis kohe pole... Ma vist tegin seal peaaegu kümme pilti...samast kohast :-). Ja Aleksei kuidagi alati tahtis mind minema juba tirida....


...Sõna otseses mõttes minema tirida :-). Siin ma üritasin veel viimase pilgu saada ning endale mällu jäädvustada...

Tegelikult olime siin tagasiteed autoni otsimas... Kuna oli juba õhtu...päike hakkas varsti-varsti juba mägede taha minema. Ning seega oleksime me pidanud natuke kiirustama.... Kuid siis kui me selja mägedele pöörasime ja tagasi hakkasime kõndima, oli meie ees "Biergarten".... Süüa-juua meil väljas üldse plaanis polnud... Tegelikult :-). Aga kui me seda päikeseterrassi nägime, siis jalad ise (ja eks natuke ka näljane kõht) meid sinna viis. Siit sain ma veel vaate oma mägedele ja mõned pildid klõpsida. Kui me juba aga seal olime, siis tuli ka midagi tellida... Siis rääkis Aleksei minuga nagu lapsega :-)... "Stina....vaatame praegu, mida tellime, pärast saad pilte teha" :-) :-) :-) 


 Olgu, ega mulle mõnikord piisab ka sellest kui üks kord öeldakse :-). Tellisime järgneva:


* See näeb pildil päris suur ports välja, tegelikult väga suur see ei olnud. Kuid kõhu sai mõnusasti täis :-).


Saime siin ka õnnelike õppetunni :-). Nimelt olime juba kõik tellinud kui siis mõlemad üksteiselt küsisime, kas meil üldse raha kaasas on :-) :-) :-). Õnneks oli. Ehk siis ettevaatus Saksamaal jalutades...võid "Biergarteni" otsa sattuda...ja kui oled juba omajagu värskes õhus kõndinud, siis janu ning ahvatlustest meelitatud tühi kõht ei pruugi sul lasta sealt niisama mööda kõndida :-). Ja enne kui midagi tellid, siis vaata, et sul ikka raha kaasas oleks :-). 


Kõht täis, meel hea hakkasime astuma...


Viimsete päikesekiirte saatel hakkasime lõpuks tagasiteed otsima:




Teel tagasi nägime kolmel korral metsjänest... nad on ikka nii suured ja ülimalt kiired. Siis nägime veel metskitse poega. Ja muidugi ka seda sõpra:


Me ei saanud aga mitte muud moodi kui pidime ka ühe ilusa kabeli juures käima, mis kõrgel mäe otsas oli...


Me leidsime siin mingisuguse piiripostikese... võib-olla olime seal tipus poole jalaga juba ka Austrias... :-)

Siin jõudsime selle kabeli juurde... ning vaade selle juurest allpool olevatele külakestele...


...ja mägedele...

Ja nüüd ruttu mäest alla tagasi kodupoole :-)





 Rahul ja õnnelik :-). Kuid ma tahan kindlasti veel seal käia. Kuna tegelikult oli juba päris hämar ning meid kiirustas tagant kiirelt saabuv pimedus.

Seal kõrgel mäe tipus on siis kabel, kus käisime:



Ma sain endale lõpuks "lemmiklooma" :-). Kui ma teda poes nägin, siis tabas mind nii suur "õnne-ehmatus", et hing jäi kinni :-)