Asjad lähevad kuumaks :-)

Nii.... täna oli meil kuum, väga kuum!!! 30 kraadi ja täiesti päikese käes usun, et ka enam... Ma üritasin meie rõdul natuke midagi lugeda, kuid ei... liiga kõrvetavalt kuum... :- ). Ja kui mõelda, et teisipäeval käisin Kemptenis talvesaabaste ja sooja jopega :- ). Tahtsin kuskil kella 16.30 ajal jooksma minna, kuid kui õue astusin, siis oleks justkui kasvuhoonesse astunud :-), seega läksin riburadapidi tuppa tagasi, vahetasin riided, plätad jalga ja niisama jalutama. Jooksmine õnnestus kolm tundi hiljem.

Meie järve äärne oli päeval päevitajad ja muidu suvitajaid täis. Jooksid ringi lapsed läbimärjad ja ujumismaskid veel poolenisti peas... Paari inimest nägin ka veest tulemast. Ja kõige selle taustal võimsad täiesti valged mäed :-). Kõik on meil siin muidu juba päris roheline, õhus on mõnusad lõhnad. Eriti meeldib mulle vee lõhn... Teate küll, kui mõnusal sumedal suveõhtul kuskil veekogu ääres jalutada... Mmmm...putukate parvede vahel laveerides :-). Nagu vabaduse lõhn... või meeldib see mulle nii väga mu tähtkuju pärast :-)

Korraks veel tööst. Meie kliinikumi juhataja tahab mind ametlikult 01.06.2012 tööle võtta. Ja kui enne oli juttu poolest kohast, siis on nad nii otsustanud, et tahavad mind täiskohaga. Ehk siis luuakse mulle lausa eraldi töökoht. Vot nii

Head uudised

Ma pole väga-väga kaua aega midagi kirjutanud…ma tean. Kuid enamus päevadel, mil koju jõuan, on ainus soov pikali visata ja hommikuni magada :- ). Aga nüüd on mul uudiseid, mida ei saa niisama endale jätta. Nagu juba varem kirjutasin, siis pakkus selle kliiniku juhataja mulle töökohta. Kui ta nüüd natuke aega tagasi puhkuselt tagasi tuli, ütles ta, et tahaks mind juba varem tööle, juunist :- ).

Nüüd teise hea uudise juurde. Nimelt…ma sooritasin selle saksa keele eksami. Ja lausa hindega „väga hea“. Täna käisin Kemptenis, saime veel meie õpetajaga kokku, kohvitasime-lobisesime ning ma sain ka oma keeletunnistuse kätte. Oli hetki, mil silmi oli natuke raske lahti hoida, kuna olin täna öösel ühe arstiga koos valves ning magamisest midagi eriti välja ei tulnud. Öö oli selle arsti sõnade järgi rahulik, mida ta ka tegelikult oli, kuid eks tegevust jätkus :- ). Ja ma avastasin, et kui oled terve päeva sakse keelt rääkinud, siis öösel kella kolme ajal hakkab juba keel sassi minema: üksteise järel olevad sõnad vahetavad tähti jne :- ).

Niiet, nüüd on mul keeletunnistus käes (mul ülemarst tegi paar päeva tagasi nalja, et kui saaks, siis ta kirjutaks ise mulle selle tunnistuse). Nüüd saab hakata aprobatsiooniga tegelema. Enamus pabereid selleks on mul olemas, tõlgitud ja ka notariaalselt kinnitatud. Nüüd veel Eesti ja Saksamaa politseilt kinnitust vaja, et minu suhtes mingit kriminaalsüüdistust pole. Ja siis võib-olla veel mõned paberid :- ).

Vot nii :- )… Mul on kuidagi heade uudistega alati nii, et lähen hulluks ja tunnen et lõhken, kui neid kiiremas korras kellegagi jagada ei saa :- )

Pool aastat Saksamaal

Saksamaal on meil nüüd pool aastat elatud. Aleksei avastas, et on viimane aeg selgus oma paberimajanduses luua :-). Põhimõtteliselt tuleb igaks juhuks kõik arved ja muu jama alles hoida. Me veel päris täpselt ei tea, kas oleme kõik vajaliku ka alles jätnud. Eks ma nüüd temalt õpin- nii, kui mul see karussell pihta hakkab, ostan endale mapi ja loon eri eluvaldkondade paberite jaoks eraldi lahtrid :-). Ja jooksvalt tuleks paberid arhiveerida. See variant tundub igatahes lihtsam kui järgnev: 

* Ja sellel pildil ei ole ka kõiki pabereid ning enamus on tal juba ka mappi ilusasti sorteeritud... Ma üritasin tükk aega Alekseid õue jalutama meelitada... aitasin tema sorteerimisele ka pisut kaasa :-). Ning lõpuks jõudsime ka jalutamiseni: kokku 9km :-)

Kiire jalutuskäik

Käisime õhtusel jalutuskäigul. Avastasin, et enam-vähem valge on veel kuni veerand üheksani õhtul :-).
Päris jahe oli kohe :-)

Nii... siin on üks äge pilt :-). Automaattankla üle tee. Automaattankla, mis on lahti 5-23ni... automaattankla.... sellist asja võib juhtuda vaid Saksamaal :-)

Lumine pühapäev

Tundub, et Eestis sadanud lumi on ka meieni jõudnud :-). Eilne ilm oli sombune, sadas vihma; täna hommikul üles ärgates oli aga maa valge ja kogu aeg sajab midagi juurde. Ja teisipäevaks näitab sooja juba 16 kraadi... Päris mõnus on praegu puhata natuke, kuna meil on ka esmaspäev vaba... :-)

Saksamaa eluolu vol. 2

• Igal pool (poed, nii toidupoed kui ka muud riide- ja jalanõude poed; restoranid, kohvikud) on koerad teretulnud :- ). Ühe elektroonika poe uksel nägin ükskord küll silti, et koeri pole sisse lubatud
• Meie piirkonnas pidi koolides mitte just eriti hea seis olema. Asi selles, et lapsed koolis eriti õppida ei taha. Seetõttu saavad nad palju kodutöid. See aga ärritab lapsevanemaid. See kõik, mis muidu peaks koolis õpetaja teha ja seletada olema, peavad lapsevanemad kodus tegema. Sellele järgnevad aga kaebuskirjad koolile.
• Teine asi koolidega. Bayernis on olukord selline, et suur osa õpetajatest on juba vanemaealised. Tõelised „vana-kooli“ õpetajad : -). Ja probleem on järgmine: lapsed, kes on aktiivsed, vahel ehk ka liiga aktiivsed tembeldatakse probleemseteks ja saadetakse psühhiaatri juurde. Ning neile kirjutatakse välja tabletid. Üks näide ka meie keeltekoolist. Meil on seal üks naine Peruust. Tal on 7-aastane poeg. Olen ka teda korra näinud. Tõeline energiapomm, temperamentne ja lõbus. Tema nn hüperaktiivsuse tõttu taheti ka talle ravimeid kirjutada ning suunati erivajadustega laste kooli.
• Telekas on väga levinud reklaam sellest, et lastele pakutakse abi õppimisel. Nagu tuutoreid. Nii koolilastele kui ka ülikoolis studeerijatele. Matemaatika, bioloogia, saksa keel jne. See läheb jällegi kokku eelnevaga: see, mis koolis jääb õpetajatega tegemata, see jääb lapsevanemate õlgadele. Kuid pärast tööd on nad väsinud ja paljud muretsevad lastele kellegi, kes neid siis õppimise juures aitab.
• Võib-olla on see ka Eestis olemas, ma pole küll varem kuulnud… aga siin on levinud selline kindlustusliik, et sa saad ennast kindlustada selle suhtes, et kui sa midagi naabril või üürikorteris midagi katki teed. 

Laupäev õues

Laupäeva veetsime peaaegu täielikult õues. Ilm oli mitte just kõige soojem, kuid oli kuiv ja päike. 

Nemad juba teavad kuidas lõõgastuda :-)

See on järv, kohe meie juures. Laupäeval sattusime sinna jalutama esimest korda

Pildil on lisaks kahele pardile ka kala :-)

Siin ta siis suuremalt. Hiljem nägime, kuidas kolm poissi üritasid selle järve ääres võrguga (nagu liblikavõrk) kalu püüda. Ei teagi, kas see on siin lubatud...

Vasakul pool pildil on jõgi Iller (Doonau haru) ning vasakpoolsel kaldal elame ka meie. Paremal on siis see järv

See on nüüd uus järv, meist natuke rohkem eemal

Selle mäe teisel küljel saab muidu suusatada. Nüüd enam küll mitte, lund pidavat olema liiga väheseks jäänud. Seal oli talvel päris külm ja tuuline. Meie juures aga muideks veel saab suusatada ;-)

Veel uudiseid...

Mmm… tegelikult on mul veel uudiseid :- ). Ja nimelt… mulle helistas mu nii-öelda „ülemus“, kliiniku ülemarst. Ja… ta küsis, ütles… et nad tahaksid mind augustist tööle võtta. Ametlikult. Et ta on juba selle haiglaketi personaalosakonnaga rääkinud ja et ta tahaks mind väga tööle võtta. Tema sõnade kohaselt olevat ma nii-öelda parktika aja jooksul näidanud, et seda kohta väärin. Ma kohe olin sõnatu selle kõne peale :- ). Temaga, ülemarstiga siis, puutusin ma tegelikult selle aja jooksul kõige vähem üldse kokku… Ahjaa.. ja minu alustamise täpset kuupäeva ta ei öelnud- ütles, et kõik on läbiräägitav.

Igatahes, sellised on lood. Ma nüüd aprillis olen veel seal. Siis on lepinguga minu praktika aeg läbi. Mis edasi saab… ei teagi veel. Kas jään sinna veel kauemaks…kas teen selle ajaga midagi muud. Ja mis siis tegelikult augustist saab…Sinna on veel palju aega, kõike võib veel juhtuda…Midagi lõplikku ega 100%-list pole. Me pole isegi sellest silma-silma ega täpsemalt rääkinud. Aga tahtsin seda uudist ka Teiega jagada… Vaatame, mis siis edasi saab.

Aga…meil saab siin Saksamaal nüüd kuus kuud täis. Ja selle aja kohta, arvestades kust ma alustasin, on need uudised küll „ägedad“. Niiet… kui keegi Teile räägib, et midagi pole võimalik, või et „kui-saksa-keelt-ei-oska-ära-mitte-mõtlegi-saksamaale-minna“, siis no alati on võimalus tõestada vastupidist :- ). 

Üks eesmärk täidetud (loodan väga, et ka tulemusrikkalt)

Nii. Nüüdseks ka saksa keele eksam tehtud. Tulemusi tuleb küll vähemalt kuu aega oodata. Niiet, kas ka sooritatud, seda ei oska veel öelda. Pärast suulist eksamit oli küll hea tunne, kuna see läks superhästi. Aga kirjalik ja kuulamine. Uhhh… väga „mitte-hea-tunne“ oli pärast seda. Eks ma olin juba väsinud ka. Kella 13 ajal alustasime kuskil ka kella 18 ajal oli sellega lõpp. Kuulamise osa- uhh, üks kord saime ainult kuulata. Ja tegelikult sain ma kõigist väidetest/lausetest aru ja ka kuulates sain pea kõigest aru….kuid otsustada, kas see nüüd õige või vale on, see oli vahel sellegipoolest keeruline. Seda ütlesid ka teised.

Ja ka lugemise osa. Seal oli kolm erinevat osa. Mul varem pole sellega probleeme olnud, kuid eksami ajal küll… Selles mõttes, et ei suutnud otsustada. Ja kui tekste hakkasin pärast kiirelt üle vaatama, siis tundus kõik palju selgem, aga ei jõudnud paljusid vastuseid enam muuta. Ja naljakas on see, et kui me tunnis oleme näidisteste teinud, sama põhimõtte ja ülesehitusega, siis sain nad 60 minutiga valmis. Tegelik aeg selleks on 90 minutit. Ja eksamil oleks veel natuke juurdegi tahtnud. Ja kiri… ma ausalt öeldes arvasin, et see saab mul eksami juures kõige parem olema. Kuid ei :- ). Ka seal jäi ajast nii puudus, et ma ei teagi millest seal õieti kirjutasin ja kuidas. Aeg täis ja pastakas käest, suutsin vaid lause kuidagi lõpetada. Igatahes, nüüd tuleb tulemusi oodata. Kahju on ainult natuke. Kuna ma tean, et oleks saanud seda paremini teha.

Pärast eksami tegemist oli esimest korda selline olukord, kus ma kohe midagi tegema ei pidanud. Siiani olin kogu aeg ühel või teisel viisil saksa keelega tegelenud.  Küll sain aga koristada ja aknaid pesta :- ). 

Jalutuskäik 4

Eile oli Alekseil vaba päev ning eile oli niivõrd ilus ilm, et otsustasime taas jalutama minna :-).
See koht on meist kolme kilomeetri kaugusel...

 Mmm..... Päike... :-)

 Mitte ainult me ise ei märganud, et kaks väsinud matkajat metsas ekslevad :-) (ehk siis meie)